Etendused 14., 15., 17., 21., 22., 23. ja 24.juulil 2022.
Laval Margus Grosnõi (Rakvere Teater), Eduard Salmistu (Rakvere Teater), Andres Tabun (Ugala teater), Marin Mägi-Efert, Anne-Mai Tevahi, Janek Varblas, Rein Karu, Eve Somelar, Terje Kärmas, Kaili Kalm, Paul Abram ja Torma puhkpilliorkester.
Etendus viib vaataja ajas tagasi aastatesse 1746-1775 .Rahvavalgustaja Johann Georg Eiseni mitme sajandi tagused uuenduslikud ideed on rahva ette toodud tänapäevaselt mõjuvatena. Kenad preilid, mõisnikud, mustlased, soldatid ja paljud teised loovad lavale värvikireva jutustuse. Omal ajal hullumeelseks peetud mõtted külvavad mõisnike hulgas segadust kuid leiavad vastuvõttu keisrikojas. Kui veel asjasse sekkub keisrinna Katariina II, hakkab juhtuma asju …
Piletid müügil: https://fienta.com/et/s/valgustav-draama-kuldoun-puukausis ja kohapeal sularahas.
Tund enne etenduse algust ja vaheajal avatud kohvik.
Kohtume Torma ringtallis!
*********************************************************************************************
UNUSTATUD ISAMAALASE MÄLESTUSEKS
Niimoodi sõnastas rahvaluulekoguja Matthias Johann Eisen 1899. aastal oma nimekaimule pühendatud artikli pealkirja. Nimekaimuks oli Johann Georg Eisen – pikaaegne Torma kirikuõpetaja ja Euroopas vastukaja leidnud kaitsepookimise teerajaja, toiduainete kuivatamismeetodi looja ning pärisorjuse vastu seisja. Aeg, mida mäletada, jäi 18. sajandisse. 19.jaanuaril möödus 305 aastat selle Torma suurmehe sünnist.
Böömimaal pastori peres sündinud Johann Georgi loogiline valik oli usuteadus. Ta õppis seda Jena ülikoolis, sooritas eksami ja võis hakata jutlustama. Samal ajal oli ta läbinud ka arstiteaduse õpingud, mis võimaldas lisaks arstina praktiseerimist. Tegelikult tagas see amet hiljem talle kindlama sissetuleku, kuna pastori töötasu oli märksa ebastabiilsem. Õpingute järel Euroopa reisile raha kogumiseks nägi noormees head võimalust 1741. aastal Liivimaale, Avinurme riigimõisa kapten Skoghi laste koduõpetajaks tulemises. Tänu baltisaksa aadli olemasolule, võimalusele saksa keeles hakkama saada ja muudele soodsatele oludele oli Liivimaast kujunenud haritud saksa noormeestele hea reputatsiooniga sihtkoht, kus koguda n-ö stardiraha edasiseks eluks. Pealegi, pärast Põhjasõda oli siin puudus haritud spetsialistidest, siin puudus ju ülikool.
Mõne aja pärast tehti Eisenile ettepanek Torma koguduse õpetaja ametisse asuda, kuna eelmine kirikuõpetaja oli 1743. aastal surnud ning koht vakantne. Rahaliselt oli ta sel hetkel piisavalt kindlustatud, et oleks võinud vabalt ka oma plaanitud reisile asuda, kuid ometi valis Eisen Torma, tervelt 30 aastaks – 1746-1775. Oli see ambitsioon või tõesti humaansustunne, et ta nõustus tulema sellisesse kohta, kus lisaks lagunevatele hoonetele ja lugemisoskuseta inimestele oli ka keeruline majanduslik olukord, kes seda teab.
Möödunud suvel kõndis Eisen kaheksal õhtul taas meie keskel. Torma ringtalli müüride vahele rajatud lavale jõudnud Janek Varblase kirjutatud ja lavastatud Eiseni rännak Liivimaal andis edasi kõik need ligi 30 aastat, mil ta Tormas tegutses. Paralleelselt Tormaga, kus ta saavutas hiilgavaid tulemusi rahva lugemisoskuse edendamisel ja kohalikele talupoegadele viljapuude hooldamise õpetamisel ning rajas uue kivikiriku, kulges tema ebatavaline karjäär Vene õukonnas. Ärgem unustagem kontakte kahe keisriga, nii Peeter III kui Katariina II-ga!
Ajaloolase põhjalikkusega materjali läbi töötanud näidendi autor peab Eisenit majandusmeheks, kelles oli ka kirikuõpetajat. Võimalik, et tema lootused Peterburi toetusele olid suuremad kui tegelikult, miks muidu ta pärast Tormat elus pettus. Ehk läks ta liiga julgeks? Ehk oli oma osa selleski, et temast ei saadud (veel) lihtsalt aru.
Ütles ju Eisen ise 1766. aastal vastvalminud kiriku tornikuuli pandud tekstis, et tal puudub oskus tühja lobiseda ja jagada meelitusi, et kedagi mitte solvata ning tal on vähem vaimusädelust kui kellegi teisel, et peab kõige üle enne järele mõtlema; et ta tutvustab oma kuldõuna enamasti kehvavõitu puukausis ning paneb samal ajal tähele, kuidas mõned teised riknenud õuntega kuldvaagnal kirjutajast kaugemale pääsevad. Kuldõuna all pidas ta silmas oma ideid.
Mida andis Eisen Euroopale?
Eiseni uurija, inglise ajaloolane Roger Bartlett on öelnud, et Eisen sai rahvusvaheliselt tuntuks just kaitsepookimise teerajanana, tegeledes aktiivselt rõugetepaneku propageerimisega ning kirjutades sel teemal rohkesti. Ta alustas esimesena diskussiooni pärisorjusest Baltikumis. Eisenist alanud leer eeldas talurahva “äratamist” ehk selle kihi majandusliku võimekuse parandamist läbi pärisorjuse kaotamise või reformimise. Kameraalteadusi õppinud mehena (tänapäeval sarnaneb see kõige enam riigihaldusele) püüdis Eisen lahendada üldist püüdlust hästikorraldatud riigi ja majanduse suunas praktilise majanduspoliitika kaudu, milles oli oluline osa rahvastikupoliitikal. Tolleaegses ühiskonnas taandus see kõik agraarküsimusele ehk pärisorjuse teemale kui takistusele riigi arengul.
Järgmisena pühendus Eisen eeskätt mereväele sobiliku toiduainete kuivatamismetoodika leiutamisele, mis võimaldaks mistahes köögivilju ja ürte pikkadele reisidele kaasa võtta, säilitades tooraine värvi, maitse, struktuuri ning vitamiinid. Alustas hapukapsa kuivatamise katsetega ning jõudis kuivsuppide ja ürdisegudeni. Isegi kartulipudrupulbri mõtles ta välja. Tema katsetuste näidised jõudsid läbi Peterburi mitmetesse Euroopa suurematesse riikidesse ja leidsid väärika vastukaja autasude näol. Eiseni toiduainete kuivatamisest käsiraamat, milles kirjeldab tooraine liigiti ettevalmistamist ja kuivatamist ning portsjonitena pakkimist, tõlgiti vene, poola, rootsi, inglise ja hispaania keelde ning avaldati eri variantides 23 väljaandes. Ta uskus kuivatatud taimetoidu ja eriti hapendatud kraamis leiduva piimhappe võlujõusse ning unistas, et taimede kuivatamisest võiks tekkida omaette tegevusala. Kodumaal saanuks kehvade säilitustingimuste korral saaki niimoodi hõlpsalt alal hoida ja säästa riknemise eest. Eisen lootis, et talurahvas hakkaks seeläbi rohkem aedvilja sööma.
Eisen väärib mõtleja ja ühiskonnaaktivistina enam tähelepanu, kui seni osaks saanud. Tänased uurijad peavad Eisenit tähtsaimaks kameralismi esindajaks Liivimaal ja esimeseks pärisorjuse kaotamise nõude esitajaks kogu Vene impeeriumis. Paljud teemapüstitused on praegu täpselt sama aktuaalsed kui 18. sajandi keskel. On see (üli)kooliharidus, linnade tihedus, kui on vajadus spetsialisti järele, võõrtööjõu sissetoomine või kasvõi metsade majandamine. Probleemide olemuselt pole rohkem kui kahe ja poole sajandiga mitte midagi muutunud, mitte midagi.
Teatrietendust “Kuldõun puukausis” mängitakse suvel taas ning küllap leiab rohkem inimesi tee Tormasse, et õppida tundma pastor Eisenit, ühte sakslasest provintsipastorit Liivimaal – Liivimaa patriooti, hullu idealisti või hoopis filantroopi, sest Janek Varblas kirjutas Torma kõvasti suuremaks, kui seda seni teatud. Tegelikult on Eisen Tormas iga päev kohal. Seda sümboliseerivad nii tema ajal ehitatud kivikirik kui väike hõbepeeker kuldaurahast põhjaga taimede kuivataja ülistuseks.
Artikli autor: ÜLLE JUKK
22.01.2022 ilmus ajalehes Vooremaa: https://www.vooremaa.ee/unustatud-isamaalase-malestuseks/
MTÜ Torma Kultuur toob 2021. aasta juulis Torma ringtallis vaatajate ette omaaegse Liivimaa valgustaja Johann Georg Eisenist kõneleva lavastuse „KULDÕUN PUUKAUSIS”.
Autor ja lavastaja Janek Varblas.
Mängivad:
Margus Grosnõi (Rakvere Teater)
Andres Tabun (Ugala teater)
Marin Mägi-Efert
Kalle Jürgens
Anne-Mai Tevahi
Janek Varblas
Kätlin Ridal
Kaili Kalm
Paul Abram
Rein Karu
Eve Somelar
Lavastus veab võrdlusmärgi mitte niivõrd Eiseni eluloolistele seikadele, vaid selle 250. aasta taguse aja ja tänapäeva vahele.
Lavastus etendub Torma ringtallis kaheksal juulikuu õhtul:
N 15.07 kell 19
R 16.07 kell 19
L 17.07 kell 19
P 18.07 kell 16
K 21.07 kell 19
N 22.07 kell 19
R 23.07 kell 19
P 25.07 kell 16
Autorilt:
Miks selgub nii mõnegi teadlase või filosoofi uuenduslike ideede ja plaanide tegelik mõte ja eesmärk alles aastakümneid hiljem, tihtipeale pärast autori lahkumist siitilmast? Teda võidakse pidada veidrikuks või isegi hullumeelseks, keda ühiskonnas küll näiliselt takka kiidetakse, kuid seljataga kirtsutatakse mõne ennekuulmatu väite peale nina või kirutakse suisa maapõhja.
Selline oli paljuski ka rahvavalgustuslikul sajandil elanud kirikuõpetaja Johann Georg Eiseni saatus. Ja ehkki kaasaegsete poolt mittemõistmist leidnud jumalasulane saavutas isegi Vene keisrikojas kõrge maine, ei suutnud ta läbi murda kohalike stagneerunud mõisnike rumalast vastuseisust ja tagakiusamisest. Siiski jõudis ta oma Torma eluperioodil nii kohaliku rahva kui ka kogu Liivimaa talurahva elujärje parandamiseks teha hämmastavalt palju, nii et, teda võib õigusega nimetada Torma valgustajaks.
Saksamaalt pärit Eisen tegutses Torma ja Lohusuu pastorina aastail 1746-1775. Eisen murrab ettekujutuse kirikuõpetajast kui vaiksest, tagasihoidlikust mehest, kes tegeleb vaid hingeharimisega ning maistesse asjadesse liialt ei sekku. Eisen seevastu oli nii majandusmees kui filosoof, kes püüdis oma ideid Torma rahva seas juurutada. Suuresti tema eestvõttel rajati ka siiani tegutsev Torma kivikirik. Kuulsaks sai ta Vene impeeriumis aga esimesena, kes keisrinnale tutvustas talupoegade pärisorjusest vabastamise ideed. Lisaks praktiseeris ta arstina, tutvustas Vene keisrikojas köögiviljade kuivatamise ideed, mis eriti meeldis sõjaväe toiduga varustajatele. Levitas uusi puu- ja aiaviljasorte kohaliku rahva hulgas ning püüdis puhastada isegi kristlust, tema meelest ebavajalikest ideedest ja liialdustest. Pärast tema lahkumist Tormast Venemaale, hääbusid ka tema uuendused ja ideed ning ununes ka tema panus rahvavalgustuslikku liikumisse aastakümneteks.
Piletid müügil Piletilevis:
https://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/draama/kuldoun-puukausis-74015/
Jälgi lehekülge https://www.facebook.com/Kuld%C3%B5un-puukausis-107642898124831
Osale üritusel https://www.facebook.com/events/1097851130703881/
Ülle Jukk kirjutab etendusest, Eisenist, Tormast ja toiduainete kuivatamisest: https://peenrarott.blogspot.com/2022/01/miks-ma-suvel-moned-eiseni-teosed-labi.html