Ajalugu

Tormas on läbi sajandite elanud ärksa hingega rahvas, Eesti kultuurielu on siin idanenud ja arenenud

14. septembril 1908. aastal loodi Torma Valla Vabatahtlik Tuletõrjeühing. Arvatavasti siis nimetati ka siinne orkester Torma Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestriks. Et seltside tegevus oli väga jõuliselt arenenud, siis tekkis  paljudes piirkondades praktiline vajadus luua hoone, kus kõik kultuuriseltsid koos käia saaksid. Inimestel tekkis mõte ja võimalus midagi head enda jaoks teha ning selle nimel oldi valmis pingutama, panustades nii oma aega kui ka raha. 

Torma rahvamajast on kirjutatud 1911. aasta ajalehtedes Olevik ja Postimees. 1911. aasta 11. jaanuari ajalehes Olevik kirjutati: „Meie Põllumeeste Seltsil on nõu omale maja ehitama hakata. Plaan on õige suureviisiline. Maja tehtaks Lullikatku külasse, kus ministeeriumikool, postkontor ja vallamajagi asuvad.” Kultuurielu tugineski toona ennekõike seltsidele ja nii kutsutigi tänast Torma rahvamaja Torma ühendatud seltside majaks.

21. mail 1911. aastal pandi pidulikult nurgakivi Torma ühendatud seltside majale, mida rahvasuus on kutsutud ka pritsimajaks, seltsimajaks ja seltsidemajaks. Rahvamaja ehitati torniga. Torni kasutati voolikute kuivatamiseks.

Aegade jooksul on rahvamajas peetud rahvapidusid, korraldatud teatrietendusi, õppepäevi ning vahel näidati filmegi. Kultuuri üheks väljendusviisiks on ikka olnud puhkpillimuusika. 1848. aasta 14. veebruaril asutatud Torma pasunakoori traditsioone hoidis aastakümneid tugevana legendaarne puhkpilliorkestri juht Alfred Õunapuu. See muusika oli alati au sees, nii pidulikel sündmustel kui ka rahva kokkusaamistel. Rahvamajas on tegutsenud puhkpilliorkester, koorid, ansamblid, rahvatantsurühmad, näitering.

1929 – 1949 tegutses Torma rahvamajas Torma Valla Vabatahtlik Tuletõrje-ühing. Vabatahtlikud pritsimehed jätkasid tegutsemist hiljemgi. Tuletõrjevarustus oli rahvamaja hoovil kuuris veel 1960.-datel; sh pump “kärmas Katariina” jpm. Viimane kord käisid pritsumehed koos 1964. aastal , Kantküla kauplust kustutamas.

1941. aastal toimus Torma rahvamajas suurejooneline üritus – kunstidekaad. Esinesid Torma, Voore, Saare, Pala ja Sadala valla isetegevuslased – laulukoorid, solistid, rahvatantsijad, ühendatud puhkpilliorkestrid. Rahvas ja osavõtjad olid ärevil meeleolus, kuid keegi ei võinud veel aimata, et just sellel ööl algab Teine maailmasõda. Kõige kiuste ei viinud paljud orkestrandid oma pille koju. Jäeti kas koolimajja või rahvamajja. Koju viisid pillid need, kellel olid nad isiklikud või kes elasid lähedal. Sõda jõudis kohale paar nädalat hiljem, kuid kooli-ja rahvamajja jäetud pillidele ei tulnud ükski järele. Kui sõda oli üle käinud, polnud neisse majadesse jäetud pillidest alles mitte ühtegi.

1945. aasta 20. detsembri Postimees kirjutab, et Torma rahvamaja kuulus Tartumaa paremate rahvamajade halka. Enamike sügispõllutööde lõppemisega sai rahvamaja alustada elavamat tegevust. Töötasid näite-, laulu-, poliit-, põllumajandus-, rahvatantsu- ja spordiring. Moodustamisel oli puhkpilliorkester. Huvi ja armastusega tegeles muusika alal sm. O.Kask. Vilunud muusikamehena ja hea organisaatorina organiseeris ta lühikese ajaga laulukoori, mille liikmete arv oli tõusnud 36.-ni. Näitering tegi järjekindlat tööd K.Viigi juhtimisel. Üheks paremini ettekantud näidendiks oli „Orduaja lõpp”.

1945-1949 asus Torma rahvamaja ruumides raamatukogu.

1948-1949 oli rahvamaja ruumides remont.

1948. aasta 29. veebruaril toimusid Torma rahvamajas Torma orkestri 100. aastapäevapidustused.

1950. aastal vaatamata ärevale ja ohtlikule ajale käisid inimesed rahvamajas isegi koolilaste näidendeid vaatamas. Jüri Kraft on öelnud, et rõõm oli tõdeda,et Torma rahva sajandeid vana kultuurikihi tõttu oli tollal ning on siiani säilinud huvitatus ja vajadus vaimsete väärtuste järele.

1951. aastal koondusid kultuurihuvilised lauljad Torma rahvamajja, kuna Torma kihelkonnakoolimaja oli sõja algul maha põletatud ja paljud väikesed koolid likvideeritud.

1962. aastal hakkas Torma rahvamajas tegutsema naisrahvatantsurühm. 1965.aastal rühm lagunes. Uuesti saadi naisrahvatantsijate rühm käima 2000.aasta sügisel. 2020.aastal tähistas Torma naisrühm 20.juubelit.

2006. aastal tehti Torma rahvamajas uuenduskuur.

2011. aastal korraldas Torma valla kultuurijuht Merle Nisu juubelisündmuste sarja „Torma rahvamaja 100  — väärikalt läbi aja”, mis koosnes viiest kultuurisündmusest. Esimeseks oli juubeliõhtu. Teise sündmusena toimus  muusikalimuusika õhtu „Lummav meloodia”, kus esines Gerli Padar. Järgnevalt  sai teoks ooperimuusika õhtu „Georg Otsa meenutades”, kus kuuldi Georg Otsa poolt tuntuks lauldud repertuaari Rainer Vilu esituses. Suve keskel peeti rahvusvahelist tantsupäeva „Siin- ja sealpool kaerajaani”, mille raames  võõrustati Hispaania tantsurühma, kes koos Torma naisrühmaga vahva tantsuetenduse korraldasid. Rahvamaja juubeliürituste sarja viimane sündmus oli estraadimuusika õhtu „Igihaljad viisid”, mille korraldas Torma kammerkoor.

2019. aastal tehti Torma rahvamaja väiksemas saalis MTÜ Torma Kultuur eestvedamisel uuenduskuur. MTÜ Torma Kultuur kirjutas projekti Kohaliku Omaalgatuse Programmile, et saada kogukonna ühistegevuseks mõeldud ruumile kaasaegsem ilme.

Tänasel päeval on Torma rahvamajas 150- kohaline saal, väike saal, lava, noortetuba, avar fuajee. Ruume üüritakse välja konverentsideks, seminarideks, kokkutulekuteks  ja perekondlikeks tähtpäevadeks.

Artikleid Torma rahvamajast

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19451220.2.13

https://www.vooremaa.ee/algavad-torma-rahvamaja-juubelipidustused/

Tekstide koostamisel on kasutatud Tormalaste Kodupaigaühenduse väljaandeid: Torma Albumid I, III, V ja Torma puhkpilliorkester 150.